Техніки нотаток для ефективнішого навчання

Tõhus märkmete tegemine aitab mitte ainult hiljem teavet meelde tuletada, vaid toetab ka paremat arusaamist ja materjali töötlemist. See, kuidas me märkmeid teeme, mõjutab oluliselt seda, kui tõhusalt me infot omandame ja säilitame. Selles artiklis vaatleme mitmeid tõhusaid märkmete tegemise tehnikaid, mis võivad parandada sinu õppeprotsessi.

Miks on oluline teha tõhusaid märkmeid?

Enne erinevate märkmete tegemise meetodite juurde asumist on oluline mõista, miks hästi struktureeritud märkmed on olulised:

• Toetab aktiivset õppimist: Märkmete tegemise ajal töötled sa infot aktiivselt, mitte ei võta seda lihtsalt passiivselt vastu.
• Aitab keskenduda: Kui pead pidevalt märkmeid tegema, on väiksem tõenäosus, et tähelepanu hajub.
• Struktureerib teavet: Hästi tehtud märkmed aitavad infot paremini korrastada.
• Toetab hilisemat meenutamist: Oma sõnadega tehtud märkmed on lihtsam meelde jätta kui sõna-sõnalt õpitud tekst.
• Aitab eristada olulist: Märkmete tegemise käigus õpid eraldama olulist ebaolulisest.

1. Cornell'i meetod

Cornell’i märkmete süsteemi töötas välja 1950. aastatel Walter Pauk, Cornelli ülikooli professor. See on üks levinumaid ja tõhusamaid meetodeid, eriti loengute ja tundide märkmete tegemiseks.

Kuidas see toimib?

Cornell’i meetod eeldab lehe jagamist kolmeks osaks:

• Märkmete osa (parem pool): Lehe paremasse ossa (umbes 6/9 lehest) kirjutatakse põhiteave, faktid ja andmed loengust või lugemisest.
• Võtmesõnade osa (vasak pool): Lehe vasakusse ossa (umbes 2/9 lehest) märgitakse võtmesõnad, küsimused ja meeldetuletused, mis seonduvad paremal oleva infoga.
• Kokkuvõtte osa (allosas): Lehe allossa (umbes 1/9 lehest) koostatakse lühike kokkuvõte antud lehe sisust.

Eelised:

• Väga struktureeritud ja organiseeritud
• Toetab hilisemat kordamist ja õppimist
• Toetab aktiivset õppimist läbi kokkuvõtete loomise
• Ideaalne loengute ja iseseisva õppimise jaoks

2. Mõttekaart (Mind Map)

Mõttekaart on visuaalne märkmete tegemise tehnika, mis aitab seostada erinevaid mõisteid ja näha nende vahelisi seoseid. Selle meetodi populariseeris Briti psühholoog Tony Buzan.

Kuidas see toimib?

Mõttekaardi loomise sammud:

1. Alusta lehe keskelt, paiguta sinna teema või keskne kujutis
2. Joonista keskse teema ümber paksud harud, mis esindavad põhi-alateemasid
3. Neist harudest jooksevad peenemad harud, mis sisaldavad täpsemat teavet
4. Kasuta värve, pilte ja sümboleid, et teemasid eristada ja paremini meelde jätta
5. Püüa igale harule kirjutada ainult üks võtmesõna, mitte tervet lauset

Eelised:

• Aitab visuaalselt mõista seoseid
• Loominguline ja isikupärane
• Visuaalset infot on kergem meelde jätta
• Aitab näha tervikpilti
• Ideaalne keerukate teemade õppimiseks

3. Konspekti meetod (struktureeritud lähenemine)

Konspekti meetod on ilmselt kõige klassikalisem märkmete tegemise tehnika, mis korrastab teabe hierarhiliselt olulisuse järgi.

Kuidas see toimib?

Konspekti meetod struktureeritakse tavaliselt Rooma numbrite, suurtähtede, araabia numbrite ja väikeste tähtedega, näiteks:

Eelised:

• Näitab selget hierarhiat teabeelementide vahel
• Lihtne jälgida ja loogikat mõista
• Lihtne, ei vaja erivahendeid
• Ideaalne lineaarse mõtlemisega inimestele

4. Tabelimeetod (Charting)

Tabelimeetod on eriti kasulik teabe korrastamiseks sarnaste kategooriate alusel, näiteks ajalooliste sündmuste, isikute või mõistete võrdlemisel.

Kuidas see toimib?

Seda meetodit rakendatakse tabeli kujul:

1. Määra kategooriad, mille järgi saab infot jaotada (nt kuupäev, koht, osalejad, tagajärjed)
2. Loo tabel, kus kategooriad on veerupäised
3. Iga uus teema (nt ajalooline sündmus) on eraldi rida
4. Täida lahtrid vastava infoga

Eelised:

• Korrastab visuaalselt teabe
• Lihtsustab võrdlemist
• Aitab märgata mustreid ja trende
• Ideaalne kategoriseeritud info jaoks

5. SQ3R meetod

SQ3R ei ole ainult konspekteerimise tehnika, vaid täisväärtuslik õppemeetod, mille üks osa on märkmete tegemine. Akronüüm tähistab: Survey (ülevaade), Question (küsimused), Read (lugemine), Recite (kordamine), Review (ülevaatus).

Kuidas see toimib?

1. Survey (ülevaade): Sirvi materjali, pöörates tähelepanu pealkirjadele, alapealkirjadele, illustratsioonidele ja tabelitele.
2. Question (küsimused): Muuda pealkirjad ja alapealkirjad küsimusteks, millele püüad vastata lugedes.
3. Read (lugemine): Loe materjali ja otsi vastuseid oma küsimustele.
4. Recite (kordamine): Korda ja kirjuta vastused oma sõnadega, ilma teksti uuesti lugemata.
5. Review (ülevaatus): Vaata oma märkmed üle ja veendu, et oled kõigile küsimustele vastuse leidnud.

Eelised:

• Toetab aktiivset lugemist ja õppimist
• Aitab sügavamalt mõista materjali
• Arendab kriitilist mõtlemist
• Ideaalne õpikute ja teadusmaterjalide õppimiseks

Praktilised nõuanded tõhusaks konspekteerimiseks

Sõltumata sellest, millise meetodi valite, aitavad järgmised üldised soovitused parandada teie märkmete tõhusust:

Ettevalmistus

• Kasutage kvaliteetseid vahendeid: vihik, värvilised pastakad, markerid
• Valmistuge eelnevalt ette: tutvuge teemaga, kui võimalik
• Tulge õigeks ajaks, et saaksite rahulikult konspekteerimiseks valmis olla

Konspekteerimise ajal

• Ärge püüdke kõike üles kirjutada — keskenduge võtmeinfule
• Arendage välja enda lühendite süsteem
• Kasutage sümboleid (näiteks * — oluline, ? — küsimus)
• Märgistage segased kohad, et nende juurde hiljem tagasi pöörduda
• Kasutage värve, et esile tõsta ja grupeerida

Pärast konspekteerimist

• Vaadake märkmed kohe pärast loengut või lugemist üle ja täiendage neid
• Lisage puuduv teave
• Koostage lühike kokkuvõte põhiaspektidest
• Seostage uus info varasemate teadmistega

Digitaalne või käsitsi konspekteerimine?

Tänapäeval on aktuaalne küsimus: kirjutada käsitsi või kasutada digitaalseid vahendeid? Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused:

Käsitsi märkmete eelised:

• Uuringud näitavad, et need soodustavad paremat mõistmist ja meeldejätmist
• Lihtsam joonistada skeeme ja visandeid
• Ei vaja seadmeid ega elektrit
• Vähem segavaid faktoreid

Digitaalsete märkmete eelised:

• Kiirem neile, kes oskavad kiiresti trükkida
• Lihtne korraldada, otsida ja jagada
• Lihtne redigeerida
• Võimalus lisada multimeediaelemente

Parim lahendus on mõlema meetodi kombineerimine: tee loengu ajal käsitsi märkmeid paremaks mõistmiseks ja digitaliseeri need hiljem säilitamiseks ning korrastamiseks.

Kokkuvõte

Ei ole olemas "kõige paremat" konspekteerimismeetodit — kõige tähtsam on leida see, mis sobib sinu õppimisstiiliga ja konkreetse materjaliga. Ära karda katsetada või kombineerida erinevaid tehnikaid!

Pea meeles: märkmed ei ole eesmärk omaette, vaid õppevahend. Parimad märkmed aitavad mõista, meelde jätta ja kasutada teavet — sõltumata sellest, kuidas need on kirja pandud.

Millist meetodit kasutad sina kõige sagedamini? Kas sul on oma tehnika, mida sooviksid jagada? Räägi oma kogemusest kommentaarides!